{"id":23793,"date":"2018-05-08T20:20:15","date_gmt":"2018-05-08T18:20:15","guid":{"rendered":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/?p=23793"},"modified":"2018-05-08T20:20:15","modified_gmt":"2018-05-08T18:20:15","slug":"apasta","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta","title":{"rendered":"apasta"},"content":{"rendered":"<p><em> iz.\u00c2\u00a0<strong>1<\/strong> iz. <em>Gip.<\/em> eta <em>Naf.<\/em> Beita. <em>Arrainek laster eginik apastara, herioak ditu harrapatzen<\/em>.<\/em><strong> 2<\/strong> iz. <em> Irud.<\/em> <em>Apastatzat du Mirenek begitarte ona, eta amutzat soinik ederrena<\/em>.<em> (Hiztegi Batua)<\/em><\/p>\n<p><strong>Orotariko Euskal Hiztegian<\/strong><\/p>\n<div>\n<p><strong>apasta<\/strong> (AN-gip ap. A).<\/p>\n<p style=\"padding-left: 30px;\">&#8220;<strong>Raba, masa que se emplea como cebo para atraer peces.<\/strong> Apastako txardi\u00c3\u00b1a, sardina que se coge atra\u00c3\u00adda con este cebo&#8221; A. Cf. Echaide Orio: &#8220;Apasta, mezcla que se hace con cabeza de bonito, aplastada con un hacha y pan. Se emplea como cebo para coger corcones&#8221;. O Iongoiko, ze\u00c3\u00b1en guztiz manamendu hertsiaz, \/ Defuntuak ohoratzen baitire lur zohiaz, \/ Lar abre edo xorien ahotarik gorderik, \/ Eta arra\u00c3\u00b1ei apasta ere eman gaberik. EZ Man II 99. Laster egi\u00c3\u00b1ik apastara, \/ Herioak tik sesitzen. \/ Helas! Horra ni ere nola \/ Munduak nauen trunpatzen. G\u00c3\u00a7 205. Apastatzat du [Mariak] begitarte ona, \/ eta amutzat soinik ederrena. BertsZB 185. Zirkoaz ga\u00c3\u00b1era batzamarra edo apasta deitzen dioten tresna bat ere erabiltzen dute. Baita autsa edo errejilloia esaten dioten beste bat ere; au, sardi\u00c3\u00b1a ur-azalera erakartzeko izaten da. Elizdo EEs 1926, 8.<\/p>\n<\/div>\n<p><strong>Sinonimoak:<\/strong>\u00c2\u00a0iz. G-N<\/p>\n<div>\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0[beita]: <a href=\"http:\/\/www.uzei.eus\/online\/sinonimoen-hiztegia-iruzkinak?w=amuzki\">amuzki<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.uzei.eus\/online\/sinonimoen-hiztegia-iruzkinak?w=beita\">beita<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.uzei.eus\/online\/sinonimoen-hiztegia-iruzkinak?w=jaki\">jaki<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.uzei.eus\/online\/sinonimoen-hiztegia-iruzkinak?w=karnata\">karnata<\/a><em> (UZEIren Sinonimoen Hiztegia)<\/em><\/div>\n<p><strong>Beste hizkuntza batzuetan<\/strong> (Elhuyar eta Word Reference hiztegiak):<\/p>\n<p><strong>es<\/strong> masa que se emplea como cebo para atraer peces.<br \/>\n<strong>fr\u00c2\u00a0<\/strong>masse qui est utilis\u00c3\u00a9e comme app\u00c3\u00a2t pour attirer le poisson<br \/>\n<strong>en\u00c2\u00a0<\/strong>mass that is used as bait to attract fish<br \/>\n<strong>port\u00c2\u00a0<\/strong>massa que \u00c3\u00a9 usada como isca para atrair peixes<\/p>\n<blockquote><p><em>Aski dituk kanabera bat eta txiki-txiki egindako itsaski-buruen <strong>apasta<\/strong> on bat.\u00c2\u00a0 <\/em>[<em>Ihes betea<\/em>, Anjel Lertxundi (Alberdania, 2006)]<em> (Ereduzko Prosa Gaur)<\/em><\/p><\/blockquote>\n<div id=\"attachment_23805\" style=\"width: 452px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/pablo161.png\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-23805\" loading=\"lazy\" class=\" wp-image-23805   \" title=\"apasta\" src=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/pablo161.png\" alt=\"\" width=\"442\" height=\"221\" srcset=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/pablo161.png 1024w, http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/pablo161-300x150.png 300w\" sizes=\"(max-width: 442px) 100vw, 442px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23805\" class=\"wp-caption-text\">apasta (Gaurko hitza, Domeinu Publikoa)<\/p><\/div>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>iz.\u00c2\u00a01 iz. Gip. eta Naf. Beita. Arrainek laster eginik apastara, herioak ditu harrapatzen. 2 iz. Irud. Apastatzat du Mirenek begitarte ona, eta amutzat soinik ederrena. (Hiztegi Batua) Orotariko Euskal Hiztegian apasta (AN-gip ap. A). &#8220;Raba, masa que se emplea como cebo para atraer peces. Apastako txardi\u00c3\u00b1a, sardina que se coge atra\u00c3\u00adda con este cebo&#8221; A. [&hellip;]<\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='apasta' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/apasta' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[41],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23793"}],"collection":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23793"}],"version-history":[{"count":7,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23793\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":23808,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23793\/revisions\/23808"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}