{"id":27817,"date":"2019-09-19T22:36:32","date_gmt":"2019-09-19T20:36:32","guid":{"rendered":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/?p=27817"},"modified":"2019-09-19T22:36:32","modified_gmt":"2019-09-19T20:36:32","slug":"piku","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku","title":{"rendered":"piku"},"content":{"rendered":"<p><em> iz. <\/em><strong>1<\/strong> iz. Pikondoaren fruitua, udare formakoa, azala berdea edo morea, eta mamia gorria edo horia eta oso gozoa, hazi txikiz betea duena. <em>Piku melatua baino ximurragoa. Goiz ontzen diren pikuak maite ditu nire arimak<\/em>.<strong> 2<\/strong> iz. Pikondoa.<em> (Hiztegi Batua)<\/em><\/p>\n<p><strong>Orotariko Euskal Hiztegian<\/strong><\/p>\n<div id=\"goiburua\">\n<div style=\"padding-left: 30px;\"><strong>1 piku.<\/strong><\/div>\n<div id=\"tradizioa\" style=\"padding-left: 30px;\">\n<div id=\"tradizioa\" style=\"padding-left: 30px;\">Tr. De uso general. Las formas mejor documentadas son pikuy p(h)iko. Se encuentra iko en algunos autores vizca\u00c3\u00adnos a partir de principios del s. XIX, fiko en autores septentrionales (no suletinos) desde Lei\u00c3\u00a7arraga hasta finales del s. XVIII (a excepci\u00c3\u00b3n de Larreguy que usa phiko y Dassan\u00c3\u00a7a 591 piko melatu ) y en Joannateguy, figo en Hualde, y biku en Lizarraga de Elcano y BOEanm. <em>(Jarraitu irakurtzen, <a title=\"piku\" href=\"https:\/\/www.euskaltzaindia.eus\/index.php?option=com_oehberria&amp;task=bilaketa&amp;Itemid=413&amp;lang=eu&amp;definizioak=0&amp;query=piku&amp;sarrera=74977\">piku<\/a>)<\/em><\/div>\n<div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>Sinonimoak:<\/strong>\u00c2\u00a0iz.<\/p>\n<div>\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0[pikondoa]: pikondo<em> (UZEIren Sinonimoen Hiztegia)<\/em><\/div>\n<p><strong>Beste hizkuntza batzuetan<\/strong> (Elhuyar eta Word Reference hiztegiak):<\/p>\n<p><strong>es<\/strong> (1) iz. (Bot.) [fruitua] higo (2) iz. (Bot.) [zuhaitza] higuera (Ficus carica) (3) iz. (Zool.) quelvacho; negrito; sapata; bruja negra<br \/>\n<strong>fr<\/strong> (1) iz. [fruitua] figue (2) iz. [zuhaitza] figuier<br \/>\n<strong>en<\/strong> (1) iz. [fruitua] fig (2) iz. [zuhaitza] fig (tree)<br \/>\n<strong>port<\/strong> (1) iz. (Bot.) [fruitua] figo (2) iz. (Bot.) [zuhaitza] figueira (Ficus carica)<\/p>\n<blockquote><p><em><strong>Piku<\/strong> helduen antzeko dira zure gotorleku guztiak: pikuondoa astindu orduko behera datoz, jango dituztenen ahora.\u00c2\u00a0<\/em>[Elizen arteko Biblia, Askoren artean (Idatz, 2004)]<em> (Ereduzko Prosa Gaur)<\/em><\/p><\/blockquote>\n<div id=\"attachment_27829\" style=\"width: 624px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2019\/09\/piku.png\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-27829\" loading=\"lazy\" class=\" wp-image-27829 \" title=\"piku\" src=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2019\/09\/piku.png\" alt=\"\" width=\"614\" height=\"307\" srcset=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2019\/09\/piku.png 1024w, http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2019\/09\/piku-300x150.png 300w\" sizes=\"(max-width: 614px) 100vw, 614px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-27829\" class=\"wp-caption-text\">piku (Gaurko hitza, CCO Domeinu Publikoa)<\/p><\/div>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>iz. 1 iz. Pikondoaren fruitua, udare formakoa, azala berdea edo morea, eta mamia gorria edo horia eta oso gozoa, hazi txikiz betea duena. Piku melatua baino ximurragoa. Goiz ontzen diren pikuak maite ditu nire arimak. 2 iz. Pikondoa. (Hiztegi Batua) Orotariko Euskal Hiztegian 1 piku. Tr. De uso general. Las formas mejor documentadas son pikuy [&hellip;]<\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='piku' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/piku' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[17],"tags":[56],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27817"}],"collection":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27817"}],"version-history":[{"count":7,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27817\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27832,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27817\/revisions\/27832"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}