{"id":29321,"date":"2020-04-08T22:17:54","date_gmt":"2020-04-08T20:17:54","guid":{"rendered":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/?p=29321"},"modified":"2020-04-08T22:17:59","modified_gmt":"2020-04-08T20:17:59","slug":"andui","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui","title":{"rendered":"andui"},"content":{"rendered":"\n<p>iz. (Zuhaitzaren) motzondoa. Ik. epaitondo. <em>Mahasti baten anduiak bezala<\/em>.   <em>(Hiztegi batua)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Orotariko Euskal Hiztegian<\/strong><\/p>\n\n\n\n(V-m ap. A ; Mg PAbVoc), andu (A), andue (Izt 118v, A), andube (Izt 118v).&#8221;Tronco de \u00c3\u00a1rbol cortado que queda enterrado, anduea, andubea &#8221; Izt 118v. &#8220;Cepa, parte del tronco de cualquier \u00c3\u00a1rbol o planta, que est\u00c3\u00a1 dentro de la tierra y unida a las ra\u00c3\u00adces&#8221; A.\n\nTr. Parece que la forma mejor documentada es andui, que puede muy bien venir de andue. Los ejemplos de andu parecen proceder, en general, de autores que pod\u00c3\u00adan tener s\u00c3\u00b3lo un conocimiento libresco de la voz.\n\nBeresija esaten jako esituta daguan leku bati, nun datozan goratuten ez dirian abetxubak, ta andui galantak. Mg PAb 188. Batzutan lurrean etzan, bestetan eroa bezala landan barna iges; gabez ulubika andu tartean, artza bezala. Or Mi 86. Gizonen atzetik lerro luzeka, maasti baten anduak bezala, maillak ageri ziren. Ib. 109. Koko-errian anduak, igar, \/ bizi-zantzurik ez zuen. Or Eus 382. Eta ataditik gora kakoetan anduak josiz dijoazen matsondo bik tellatu-ertza atzematen dute doidoi aien-luzeka. TAg Uzt 11. Gaurkoan, berriz, andu-motz, erro irotua \/ baizik ez naiz. Zait Gold 88. Nekazariak \/ galtzen doaz bizitza, \/ galtzen ardiek ile- \/ -matazak bezala, arantzetan, \/ andu, hesi, bideetan, \/ eguzki, antzigarretan. Azurm HitzB 65.\nANDUI-ONDO. &#8220;(V-m), cepa&#8221; A. \n\n\n\n<p><strong>Sinonimoak<\/strong> (UZEI sinonimoen hiztegia)<\/p>\n\n\n\n<p> iz.\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0[motzondoa]: arbola-ipurdi, epaitondo, motzondo<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Beste hizkuntza batzuetan<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul><li><strong>es<\/strong>  (1) <em>iz.<\/em> cepa (2)  <em>iz.<\/em> (Mikrob.) cepa <\/li><li><strong>fr<\/strong>  <em>iz.<\/em> cep, souche d&#8217;arbre <\/li><li><strong>en<\/strong>   <em>iz.<\/em> stump;  [<em>mahastiarena<\/em>] vine <\/li><li><strong>port<\/strong>  (1) <em>iz.<\/em> cepa (2) (Biol) linhagem<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Testuinguruan<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Unai Brea: <\/strong>Hala ere, badirudi birus hau aurreko beste edozein baino arinago ikertzen gabiltzala. <\/p>\n\n\n\n<p><strong>Guillermo Quind\u00c3\u00b3s:<\/strong> Bai. Esaterako, aste bi pasata bagenekien isolatu ziren lehenengo anduien genoma osoa (behintzat ARNarena). &#8220;Zientzialariek, bereziki medikuek, urteak daroatzate hau etorriko dela esanez&#8221;,  Guillermo Quind\u00c3\u00b3si elkarrizketa Hiruka.eus-en.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" width=\"1024\" height=\"512\" src=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/andui.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-29325\" srcset=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/andui.png 1024w, http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/andui-300x150.png 300w, http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/andui-768x384.png 768w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>iz. (Zuhaitzaren) motzondoa. Ik. epaitondo. Mahasti baten anduiak bezala. (Hiztegi batua) Orotariko Euskal Hiztegian (V-m ap. A ; Mg PAbVoc), andu (A), andue (Izt 118v, A), andube (Izt 118v).&#8221;Tronco de \u00c3\u00a1rbol cortado que queda enterrado, anduea, andubea &#8221; Izt 118v. &#8220;Cepa, parte del tronco de cualquier \u00c3\u00a1rbol o planta, que est\u00c3\u00a1 dentro de la tierra [&hellip;]<\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='andui' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/andui' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[41],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29321"}],"collection":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29321"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29321\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29326,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29321\/revisions\/29326"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}