{"id":5910,"date":"2011-11-19T14:05:15","date_gmt":"2011-11-19T13:05:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/?p=5910"},"modified":"2011-11-19T14:05:15","modified_gmt":"2011-11-19T13:05:15","slug":"zu","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu","title":{"rendered":"zu"},"content":{"rendered":"<p>izord. 1. Singularreko <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=bigarren\" target=\"Emaitza\">bigarren<\/a> pertsonaren izenordaina, <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=hitz\" target=\"Emaitza\">hitz<\/a> egiten <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=ari\" target=\"Emaitza\">ari<\/a> denak aurrean duen entzulea adierazten duena (<em>zu<\/em> jatorriz plurala zen eta errespetuzko <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=forma\" target=\"Emaitza\">forma<\/a> <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=gisa\" target=\"Emaitza\">gisa<\/a> <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=singular\" target=\"Emaitza\">singular<\/a> <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=bilakatu\" target=\"Emaitza\">bilakatu<\/a> zen eta, <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=horregatik\" target=\"Emaitza\">horregatik<\/a>, pluraltasunaren <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=aztarna\" target=\"Emaitza\">aztarna<\/a> nabariak ikus daitezke <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=gaur\" target=\"Emaitza\">gaur<\/a> egun <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=bere\" target=\"Emaitza\">bere<\/a> aditzean. <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=euskaldun\" target=\"Emaitza\">Euskaldun<\/a> batzuek <em>zu<\/em> <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=soilik\" target=\"Emaitza\">soilik<\/a> erabiltzen dute singularreko bigarren pertsonaren <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=izenordain\" target=\"Emaitza\">izenordain<\/a> moduan, <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=beste\" target=\"Emaitza\">beste<\/a> batzuek biak, <em>hi<\/em> eta <em>zu<\/em>, bakoitza <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=une\" target=\"Emaitza\">une<\/a> <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=edo1\" target=\"Emaitza\">edo<\/a> <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=egoera\" target=\"Emaitza\">egoera<\/a> jakin batzuetan erabiliz). 2. (batez <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=ere\" target=\"Emaitza\">ere<\/a> B) (zah.) <a href=\"http:\/\/www1.euskadi.net\/harluxet\/hiztegia.asp?sarrera=zuek\" target=\"Emaitza\">Zuek<\/a>.<em> <\/em><em>(Harluxet Hiztegi Entziklopedikoa)<\/em><\/p>\n<p><strong>Beste hizkuntza batzuetan<em> (Elhuyar Hiztegia):<\/em><\/strong><em><br \/>\n<\/em><\/p>\n<p><strong>es<\/strong> t\u00c3\u00ba; usted<br \/>\n<strong>fr<\/strong> toi, tu, vous<br \/>\n<strong>en<\/strong> you<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">\n<div id=\"attachment_5911\" style=\"width: 516px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/ariketak\/gaurkohitza\/gh_abestiak49.htm\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-5911\" loading=\"lazy\" class=\"size-full wp-image-5911 \" title=\"zu\" src=\"http:\/\/www.euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/zu.jpg\" alt=\"\" width=\"506\" height=\"384\" srcset=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/zu.jpg 633w, http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/zu-300x227.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 506px) 100vw, 506px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-5911\" class=\"wp-caption-text\">Egin klik irudiaren gainean, abestia entzun eta hutsuneak betetzeko ariketa egiteko.<\/p><\/div>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>izord. 1. Singularreko bigarren pertsonaren izenordaina, hitz egiten ari denak aurrean duen entzulea adierazten duena (zu jatorriz plurala zen eta errespetuzko forma gisa singular bilakatu zen eta, horregatik, pluraltasunaren aztarna nabariak ikus daitezke gaur egun bere aditzean. Euskaldun batzuek zu soilik erabiltzen dute singularreko bigarren pertsonaren izenordain moduan, beste batzuek biak, hi eta zu, bakoitza [&hellip;]<\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='zu' st_url='http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zu' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[22],"tags":[61],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5910"}],"collection":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5910"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5910\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5913,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5910\/revisions\/5913"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5910"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5910"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5910"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}