{"id":16241,"date":"2015-09-10T17:07:14","date_gmt":"2015-09-10T15:07:14","guid":{"rendered":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/?p=16241"},"modified":"2015-09-10T17:08:58","modified_gmt":"2015-09-10T15:08:58","slug":"zorri","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri","title":{"rendered":"zorri"},"content":{"rendered":"<p><em>iz<\/em>. Intsektu bizkarroia, ugaztunen odola xurgatuz bizi dena<strong> <\/strong><em>(Pediculus humanus).<\/em>\u00c2\u00a0<em>(Harluxet Hiztegi Entziklopedikoa)<\/em><\/p>\n<p><strong>Wikipedian<\/strong><\/p>\n<p><strong>Zorriak<\/strong> (<em>Phthiraptera<\/em>) 3.250 espezie inguru dituen <a title=\"Intsektu\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Intsektu\">intsektu<\/a> <a title=\"Ordena (biologia)\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Ordena_%28biologia%29\">ordena<\/a> bat dira.<sup id=\"cite_ref-1\"><a href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Zorri#cite_note-1\">[1]<\/a><\/sup><\/p>\n<p><a title=\"Ugaztun\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Ugaztun\">Ugaztun<\/a> eta <a title=\"Hegazti\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Hegazti\">hegaztien<\/a> <a title=\"Bizkarroi\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Bizkarroi\">parasitoak<\/a> dira, eta zenbait espezie, <a title=\"Buru-zorri\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Buru-zorri\">buru-zorria<\/a> (<em>Pediculus humanus capiti<\/em>), <a title=\"Gorputz-zorri\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Gorputz-zorri\">gorputz-zorria<\/a> (<em>P. humanus corporis<\/em>) eta <a title=\"Pubis-zorri\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Pubis-zorri\">pubis-zorria<\/a> (<em>Phthirus pubis<\/em>) kasu, <a title=\"Gizaki\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Gizaki\">gizakiaren<\/a> parasito dira.<sup id=\"cite_ref-2\"><a href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Zorri#cite_note-2\">[2]<\/a><\/sup> Zorriaren <a title=\"Arrautza\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Arrautza\">arrautzak<\/a> <a title=\"Bartz (sortu gabe)\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/w\/index.php?title=Bartz&amp;action=edit&amp;redlink=1\">bartz<\/a> izena du. <em>(<a title=\"zorri\" href=\"https:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Zorri\">Jarraitu irakurtzen&#8230;<\/a>)<\/em><\/p>\n<p><strong>Beste hizkuntza batzuetan<\/strong> (Elhuyar eta Word Reference hiztegiak):<\/p>\n<p><strong>es<\/strong> (1) (Zool.) piojo; ladilla (2) (Zool.) pulg\u00c3\u00b3n (3) iz.\/izond. (B) peque\u00c3\u00b1o, -a<br \/>\n<strong>fr<\/strong> (1) [parasitoa] pou(2) (Zool.) puceron (3) iz. (Inform.) bogue (3) iz. (Inform.) bogue (4) iz.\/izond. petit, -e<br \/>\n<strong>en<\/strong> (1) louse(2) iz.\/izond. small, little, tiny<br \/>\n<strong>port<\/strong> (1) piolho; (inseto) chato m, piolho m das virilhas (2) pequeno(a)<\/p>\n<p><strong>Entzun: <\/strong><\/p>\n<blockquote><p><em>Joanesek eguna <strong>zorri <\/strong>miran iragaiten zuen. <\/em>[<em>Anbroxio<\/em>, Eneko Bidegain (Elkar, 2002)]<em> (Ereduzko Prosa Gaur)<\/em><\/p><\/blockquote>\n<blockquote><p><em><strong>Zorri<\/strong> bilaketak kontzentrazio handia eskatzen zuen, atsegina zen gero bilaketa eta, batez ere, <strong>zorria<\/strong> bi atzazalen artean ipini eta zanpatzea, eta krak soinuak mendekuaren sinbolismoa zuen.<\/em> [<em>Kolosala izango da, Joseba Sarrionandia (Txalaparta, 2003) ]<em> (Ereduzko Prosa Gaur)<\/em><\/em><\/p><\/blockquote>\n<div id=\"attachment_16243\" style=\"width: 260px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Lice_image01.jpg#\/media\/File:Lice_image01.jpg\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-16243\" loading=\"lazy\" class=\"size-full wp-image-16243\" title=\"zorri\" src=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/zorri.jpg\" alt=\"\" width=\"250\" height=\"350\" srcset=\"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/zorri.jpg 250w, https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/zorri-214x300.jpg 214w\" sizes=\"(max-width: 250px) 100vw, 250px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16243\" class=\"wp-caption-text\">zorri (Wikimedia Commons)<\/p><\/div>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>iz. Intsektu bizkarroia, ugaztunen odola xurgatuz bizi dena (Pediculus humanus).\u00c2\u00a0(Harluxet Hiztegi Entziklopedikoa) Wikipedian Zorriak (Phthiraptera) 3.250 espezie inguru dituen intsektu ordena bat dira.[1] Ugaztun eta hegaztien parasitoak dira, eta zenbait espezie, buru-zorria (Pediculus humanus capiti), gorputz-zorria (P. humanus corporis) eta pubis-zorria (Phthirus pubis) kasu, gizakiaren parasito dira.[2] Zorriaren arrautzak bartz izena du. (Jarraitu irakurtzen&#8230;) Beste [&hellip;]<\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='zorri' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/zorri' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[22],"tags":[61],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16241"}],"collection":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16241"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16241\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16247,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16241\/revisions\/16247"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}