{"id":32235,"date":"2021-08-09T21:29:36","date_gmt":"2021-08-09T19:29:36","guid":{"rendered":"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/?p=32235"},"modified":"2021-08-09T21:29:36","modified_gmt":"2021-08-09T19:29:36","slug":"amabisaba","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba","title":{"rendered":"amabisaba"},"content":{"rendered":"\n<p>iz. g.er. Birramona. Ik. aitabisaba.\u00c2\u00a0 <em>(Hiztegi Batua)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Orotariko Euskal Hiztegian<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>amabisaba<\/strong>. Etim. Compuesto seg\u00c3\u00ban Schuchardt de vasc. ama y rom. bisava, palabra que no parece haber existido. Se trata de un compuesto vasco \u00c3\u00a0 part enti\u00c3\u00a8re, p. ej. *ama-bir-asaba . (G ap. A (que cita el msLond) ; Lar), amabisama (H, s.v. ama ). Bisabuela. Anitzez sumatu oi da, sukalde bazterrean, amabisabaren eresiketa dardarazkoa, Katali\u00c3\u00b1ek lenago antolatua bera. Ag G 366.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Sinonimoak:<\/strong> iz. g.e.<\/p>\n\n\n\n<p>[birramona]: birramona, birramama <em>Bizk.<\/em> <em>(UZEIren Sinonimoen Hiztegia)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Beste hizkuntza batzuetan<\/strong> (Elhuyar eta Word Reference hiztegiak):<\/p>\n\n\n\n<p><strong>es<\/strong> iz. bisabuela<br><strong>fr<\/strong> iz. arri\u00c3\u00a8re-grand-m\u00c3\u00a8re<br><strong>en<\/strong> iz. great-grandmother<br><strong>port<\/strong> iz. bisav\u00c3\u00b3<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Testuinguruan<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Anitzez sumatu oida, sukalde bazterrean, <strong>amabisabaren <\/strong>edesiketa dardarazkoaz, Katali\u00c3\u00b1ek lenago antolatua bera: Seaska zarrak aur berria du Zeruetatik jetxia, Aingerutxoak ekarri dute Ezur t aragiz jantzia. [Garoa (1912), Domingo Agirre]<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized is-style-default\"><img loading=\"lazy\" src=\"http:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/amabisaba.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-32239\" width=\"512\" height=\"256\" srcset=\"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/amabisaba.png 1024w, https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/amabisaba-300x150.png 300w, https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/amabisaba-768x384.png 768w\" sizes=\"(max-width: 512px) 100vw, 512px\" \/><\/figure>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>iz. g.er. Birramona. Ik. aitabisaba.\u00c2\u00a0 (Hiztegi Batua) Orotariko Euskal Hiztegian amabisaba. Etim. Compuesto seg\u00c3\u00ban Schuchardt de vasc. ama y rom. bisava, palabra que no parece haber existido. Se trata de un compuesto vasco \u00c3\u00a0 part enti\u00c3\u00a8re, p. ej. *ama-bir-asaba . (G ap. A (que cita el msLond) ; Lar), amabisama (H, s.v. ama ). Bisabuela. [&hellip;]<\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='amabisaba' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/amabisaba' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[41],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32235"}],"collection":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32235"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32235\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":32240,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32235\/revisions\/32240"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}