{"id":3702,"date":"2010-12-09T11:06:52","date_gmt":"2010-12-09T10:06:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/?p=3702"},"modified":"2010-12-09T11:10:16","modified_gmt":"2010-12-09T10:10:16","slug":"mitxa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa","title":{"rendered":"mitxa"},"content":{"rendered":"<p>Euskaltzaindiaren <em>Hiztegi Batua<\/em>k ontzat ematen ez duen hitza da, berez:\u00c2\u00a0 <span style=\"font-family: Times New Roman;\">mitxa*  e. <strong>metxa<\/strong><\/span>. Eta pena da, metxa eta mitxa ez baitira gauza bera. Eta mitxa idatzi nahi denean metxa idaztea, hitza eta hitzaren izpiritua ez errespetatzea da.<\/p>\n<p>Ipar Euskal Herrian &#8220;<strong>mitxa<\/strong>&#8221; ez zaio metxari erraten, baizik eta <strong>pospolo<\/strong>ari. Baina beste adiera bat ere badu, are garrantzitsuagoa, <em>Orotariko Euskal Hiztegia<\/em>n ageri den antzera:<\/p>\n<blockquote><p><img alt=\"\" \/> mitxa (BN ap. Lh; H). &#8220;<em>Il se dit de mati\u00c3\u00a8res inflammables et \u00c3\u00a0 moiti\u00c3\u00a9 brul\u00c3\u00a9es, pr\u00c3\u00a9par\u00c3\u00a9es pour le briquet<\/em>. <em>Zure dunda mitxarik gabe da, votre \u00c3\u00a9tui \u00c3\u00a0 m\u00c3\u00a8che est sans m\u00c3\u00a8che<\/em>&#8221; H. &#8220;Allumette&#8221; Lh. <img alt=\"\" \/> <em>Mutilak zigarreta bat piztu nahi izan zuen<\/em> [&#8230;]; <em>bi mitxa erabili behar izan zituen heltzekotz<\/em>. Mde Pr 153. <img alt=\"\" \/> (Fig.). <img alt=\"\" \/> <em>Ba, egiazki, arno gaitza da hau! Zer mitxa duen!!!<\/em> Larz GH 1934, 487.<\/p><\/blockquote>\n<p><strong>Mitxa da norbaitek bere baitan daukan energia, indarra, bizitasuna<\/strong>. Eta energia, indar edo bizitasun hori ez da &#8220;metxa&#8221;, eta ez da zuzen &#8220;mitxa&#8221;-ren ordez &#8220;metxa&#8221; zuzentzea, indar edo energia hori adierazteko.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><a title=\"Eneko Bidegain\" href=\"http:\/\/eu.wikipedia.org\/wiki\/Eneko_Bidegain\">Eneko Bidegain<\/a><\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euskaltzaindiaren Hiztegi Batuak ontzat ematen ez duen hitza da, berez:\u00c2\u00a0 mitxa* e. metxa. Eta pena da, metxa eta mitxa ez baitira gauza bera. Eta mitxa idatzi nahi denean metxa idaztea, hitza eta hitzaren izpiritua ez errespetatzea da. Ipar Euskal Herrian &#8220;mitxa&#8221; ez zaio metxari erraten, baizik eta pospoloari. Baina beste adiera bat ere badu, are [&hellip;]<\/p>\n<p><span class='st_twitter_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_plusone_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_facebook_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_email_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_sharethis_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><span class='st_fblike_vcount' st_title='mitxa' st_url='https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/mitxa' displayText='share'><\/span><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[14],"tags":[53],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3702"}],"collection":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3702"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3702\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3728,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3702\/revisions\/3728"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3702"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3702"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/euskaljakintza.com\/gaurkohitza\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}